Uudiskiri

Kasutaja

Trüki

Uudised

Eesti-Vene kalapüügikomisjon leppis kokku püügitingimused Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel

10.06.2008 12.46,

Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni valitsuste vaheline kalapüügikomisjon leppis Pihkvas toimunud istungil kokku püügikorralduse Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 2008. aasta teiseks poolaastaks.

Kokkuleppe kohaselt saab 1. septembrist kuni 15. septembrini järvedel kala püüda mutnikuga, mille silmasuurus on minimaalselt 24 mm, 16. septembrist kuni 15. oktoobrini aga mutnikuga, mille silmasuurus päraosas on vähemalt 40 mm. Mõrrapüük on lubatud Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel kuni 31. oktoobrini, nakkevõrkudega saab kala püüda aga 1. septembrist kuni riikliku kvoodi täitumiseni. Koha alammõõduks lepiti kokku 35 cm.

Samas keelati väiksema kui 55 mm silmasuurusega nakkevõrkude kasutamine ning keelustati 2008. a teisest poolest ka veonootadega töönduslik kalapüük järve avaosal. Veonootadega tööndusliku kalapüügi keelustamise osas tegid ettepaneku Eesti esindajad, kes väljendasid muret aktiivsete püügivahendite kasutamise pärast kevadel, Peipsi järve Vene-poolsel osal, kui mutnikupüük oli keelatud. Pooled kinnitasid, et tööndusliku kalapüügi ühine kontrollimine riigipiiri läheduses mõlema poole piirivalveteenistuste esindajate osavõtul on otstarbekas, ning leppisid kokku, et ühiseid kontrollreide alustatakse 2008. aasta septembris-oktoobris.

Kohtumisel oli aruteluks ka kalavarude olukord. Osapooled tõdesid, et Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarudest on kõige halvemas seisus siia-, rääbise- ja tindivarud. Rääbise- ja siiavarud on madalseisus eeskätt varasemate viljakate põlvkondade puudumise ning ebasoodsate kudemistingimuste tõttu. Ebasoodsad ilmaolud ning röövkalade rohkus tingivad ka tindivaru jätkuvalt halva seisu Peipsi ja Pihkva järves. Samuti on vähenenud koha arvukus eeskätt vanemate põlvkondade isendite arvukuse vähenemise tõttu.

Seevastu on paranenud haugivarud - tööndusliku varu osas on märgata keskmise tugevusega 2002.-2003. aasta põlvkondade ja 2004. aasta tugeva põlvkonna noorkalade ülekaalu. 2008. aasta sügisel on oodata 2005. aasta tugeva põlvkonna noorkalade jõudmist töönduslike saakide hulka. Ka ahvena- ja särjevarud on rahuldavas seisus, nende arvukuse moodustavad 2004.-2005. aasta suure arvukusega põlvkonnad, mida iseloomustab aeglane kasvutempo.

Kõige kõrgemal tasemel on endiselt latikavaru, kuna see täieneb stabiilselt väga tugevate ja keskmiselt tugevate põlvkondadega.


Lisainfo:
Liivika Näks
Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist
626 0701

Brita Merisalu
Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja
626 2908, 527 6851
brita.merisalu@ envir.ee